Millises seisus on Eesti koolitusturg ja kuhu see liigub?

29. septembril 2023 toimus Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu poolt tellitud Eesti koolitusturu uuringu tutvustus. Uuringu viis läbi Levellab OÜ. Uuring annab ülevaate Eesti koolitusturu seisust ja sellest, kuhu lähiaastatel erasektori koolitusfirmade vaatest liigutakse. See on üks vaade, mis annab infot ka ettevõtetes tööalase õppe eestvedajatele, jättes õhku mitmeid küsimusi, aga annab piisavalt mõtteainet ja tasub kindlasti lähemalt uurimist. Uuringu ülevaadet saab lugeda või vaadata Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu kodulehel.  

Tõstan uuringust esile mõned kohad, mis mind personali arenduse ja koolituste mõju hindamise vaatenurgast enim kõnetasid. Täpsemalt saab igaüks ise juba uuringust lugeda. 

Kas uuring annab ka koolituste tellijale piisava ülevaate Eesti koolitusturust, kui küsitlusele vastas valimist (2638) vaid 5%? Pigem mitte, aga mõningase indikatsiooni siiski.  

Uuringu kokkuvõttest selgub, et täpset sihtgruppi ongi keeruline välja tuua. Eestis on uuringu andmetel hinnanguliselt 1350 peamiselt täiskasvanute täiendkoolitusteenuseid pakkuvat koolitusettevõtet. Koolitussektori kogukäive (ilma kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste täiendkoolituskeskusteta) on 130 - 160 miljonit eurot aastas, millest ligikaudu 80% moodustab koolituse ja konsultatsiooni pakkumisega seotud tulu. Koolituste importi ja ettevõtete sisekoolituste osa uuring ei käsitle.  

Koolituste läbiviimse vormina domineerib uuringu andmetel auditoorne õpe, kuid erinevad hübriid- ja e-õppe vormid võidavad tasapisi populaarsust. Suhtumises hübriid- ja e-õppe kasutamisse jagunevad koolitajad selgelt toetajateks ja skeptikuteks. Vajalikud digipädevused ja e-õppe vahendite kasutamise kogemus ei ole laialdaselt levinud.  

Peamiste tulevikutrendidena nähakse koolitajate endi poolt koolituse ja ümberõppe vajaduse kasvu, online ja e-koolituste osakaalu kasvu ja sisu mitmekesistumist ning kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste rolli suurenemist täiendkoolituse pakkujana. 

Klientide ootuste osas nähakse sobiva õppevormi ja aja olulisemaks muutumist, sh koolituste lühenemist ja e-õppe üha suuremat eelistamist. Paljud koolitajad peavad mõlema trendi puhul murekohaks kvaliteedi tagamist.  

Koolitajate eneseareng ja formaalhariduse täiendamine on enamasti nende oma vastutuse ja ressurssidega seotud. Väikestel koolitusettevõtetel* puuduvad võimalused töötajate regulaarseks koolitamiseks ning koolitajad ei ole sellest sageli ka huvitatud (eriti juhul kui tegu on osatööajaga koolitajatega, kelle põhitöökoht on kõrgkoolis). Võimalust ja vajadust mööda toetatakse kutsetunnistuse taotlemist.  

Enamik ettevõtetes töötavatest koolitajatest ei oma täiskasvanute koolitaja kutsetunnistust. Kutsetunnistuse omanikke on umbes 700, kellest suur osa ei tööta põhikohaga erasektori koolitusettevõtetes. Kutsetunnistust peetakse oluliseks peamiselt seoses riigihangete ja töötukassa koolitusnõuetega. 

Küsimused, mis koolituste tellija vaatest uuringut lugedes tekkisid ja mis võiks ehk ka teisi EHRS-i võrgustiku liikmeid arutelule kutsuda: 

  • Millises seisus on Eesti koolitusturg koolitusi tellivate ettevõtete vaates? 

  • Milline on koolituste impordi osakaal Eesti ettevõtetes (sh rahvusvaheliste õppeplatvormide ja online-koolituste kasutus, välislektorite kaasamine jms). 

  • Kui suur osakaal on ettevõttes toimuvast koolitusest läbi viidud Eesti koolitusfirmade poolt? 

  • Mille alusel koolitajaid valitakse (sh kutsetunnistuse olulisus)? 

  • Milline on sisekoolituste roll ja milliseid töökohal õppimise võimalusi kasutatakse lisaks auditoorsele, online- ja e-õppele?  

  • Kuivõrd koolituste lühenemine ja e-õppe mahu kasv on mõjutanud koolituste kvaliteeti? Kas ja kuidas seda mõju hinnatakse? 

  • Millised on koolituse tellijate ootused koolitusturul tegutsevatele ettevõtetele?


*Enam kui 80% koolitusettevõtteid on 1-2 töötajaga ning umbes poolte koolitusettevõtete müügitulu jääb alla 40 tuhande euro aastas. Enam kui miljoni eurose käibega koolitusettevõtteid on alla kümne. Seetõttu puuduvad enamikul koolitsettevõtetel ajalised ja finantsressursid tootearenduseks, töötajate regulaarseks arendamiseks ja ekspordi arendamiseks.


Artikli autor

Tuuli Perolainen


Previous
Previous

E-tõukeratta täisteenusrent: värske õhk, tugev vaim, mugavus ja keskkonnasõbralikkus

Next
Next

Haige töötaja on ettevõttele kulu, ennetav tervise toetamine aga tulu